Kuressaare kolledži Meretehnoloogia kompetentsikeskuses on 60 m pikkune, 5 m laiune ja 3 meetri sügavune bassein väikelaevade mudelite mereomaduste katsetamiseks. Millega täpselt tegu, sellest rääkis ajakirjale Paat&Merendus Priit Suluste, kes töötab kolledžis katsete spetsialistina alates 2022. aasta algusest ja Ruttar Teär, kes on laborite peaspetsialist.

Bassein koosneb vankrist, mis veab mudelit, basseini lõpus on lainegeneraator ehk meil on võimalus katsetada mudelit tasase veega kui ka erinevate laineprofiilidega. Lainete iseloomu valitakse vastavalt sellele, millises piirkonnas konkreetne laev hakkab tulevikus opereerima. Sisendandmed lainegeneraatori jaoks on kogutud konkreetsetest piirkondadest mõõtmistulemuste põhjal. Basseinis saab katsetada kuni 24-meetriste laevade vähendatud mõõtmetega mudeleid. Tavaliselt on laevamudel skaleeritud päris laeva mõõtmetest väiksemaks 1:10. Mudeli enda pikkus, mida Kuressaare Kolledži basseinis katsetada saab, jääb kahe meetri ringi ehk skaleering 1:10 on pigem soovituslik. Pikema kui 2,4-meetrise mudeli puhul hakkab lainetus peegelduma basseini seintelt tagasi ja see hakkab mõõtmistulemusi muutma. Usaldusväärsete andmete saamiseks on skaleerimise käigus arvestatud, et mudeli katsetuskeskkond erineb täismõõdus laeva opereerimispiirkonna omadega. Suurim mõjutajaks on veetihedus, mis on otseses seoses laeva kui ka mudeli süvisega. See ei ole päris nii, et kui laevamudel on mõõtmetelt 10 korda väiksem, siis on ka kaal 10 korda väiksem. Laeva kiirused teisendatakse mudelile vastavaks spetsiaalse arvutusmeetodi järgi, kus võetaks arvesse laeva kiirus, pikkus, gravitatsioon kui ka Froude väärtus.

Baltikumis teist sellist basseini pole. Läänemere ümbruses mujal, näiteks Soomes, on ka selliseid laevade katsetusbasseine, aga Kuressaare Kolledži suund on katsetada kuni 24 meetri pikkuste laevadega. Mujal lähipiirkondades on üldjuhul suuremad katsebasseinid, mis tähendab seda, et seal katsetatakse suuremate laevade mudeleid ja mis omakorda tähendab ka seda, et nemad on palju rohkem hõivatud ja järjekorrad nende uste taga on kordades pikemad. Kuressaare Kolledž on oma tegevuses palju paindlikum ja siia pääseb jutule kiiremini. Kui katse ajal peaks tekkima vajadus mingeid laeva parameetreid muuta, siis teised katsebasseinid saadavad teid tagasi ja ütlevad, et järgmine vaba aeg on poole aasta pärast. Meiega on aga nii, et kas teeme ise need vajalikud muudatused ära või laseme laevaomanikul need teha ja jätkame kohe katseseeriat.

Meie mõõtmiste tulemusel saab töö tellija teada tekkiva takistuse mõju ja trimmivad momendid ehk milline trimm teatud kiirusel tekib. Katsetasime äsja ühte mudelit, millel tekkis nii tugev trimm, et selgelt tuli välja, et kere antud konfiguratsioonis ei sõida hästi. Lahtiseletatuna tähendas see, et laeva vöör hakkas kiiruse kasvades alla kiskuma. Samuti katsetame laevakeret erinevate raskuskeskmetega ja nii saab töö tellija teada, millise raskuskeskme korral on konkreetsel kerel parimad sõiduomadused.

Üldjuhul on nii, et klient pöördub meie poole ja soovib teada, mis on tema mudeli takistus, osa kliente soovib ahtrilainetust muuta või vaadata, kas on võimalik mingeid trimmiplaate kasutada, mis asja paremaks teevad. Varasemalt mainitud mudelile paigaldasime vööri hüdrofoilid ehk suunavad tiivad, et tugevat vööritrimmi ära hoida ja vertikaalsed jõud tasakaalu viia.

Meie läheneme asjale teistpidi kui loogika ütleb ehk me ei mõõda kere kiirust, vaid küsime kliendilt, kui kiiresti ta tahaks, et paat sõidaks, ja vastavalt sellele ütleme, kui võimas ja kui raske peaks masin või mootor sellise kiiruse saavutamiseks olema.

Lisaks takistustele, trimmidele, raskuskeskmele saab teha meie juures ka lainekatsetuste seeria.

Mudeleid me ise ei tee, klient peab tulema oma mudeliga. Saaremaalt saab mudeli tellida sellistest ettevõtetest nagu Muvor, Composite Plus ja Kuressaare Ametikool, kes saavad sisendi meie poolt valmistatud 3D joonisest. Selleks et mudel oleks katsetuste ajaks õiges konfiguratsioonis, teeme seadistused juba meie.

Oleme teinud huvitavaid ja silmapaistvaid töid. Käisime näiteks mõõtmas ühe Eestis toodetud ja nüüd välismaal opereeriva praami vibratsiooni. Mõõtmise tulemusena selgus, et tõesti müriseb ja väriseb liiga palju. Praamile tehti parandused, mõõtsime uuesti ja selgus, et asi paranes oluliselt.

Lisaks müra vibratsiooni mõõtmisele oleme avaveekatsetel näiteks varasemalt läbi viinud väikelaevakreenikatsetusi, mille eesmärgiks on kontrollida, kas antud kere on püstuvus vastab ka ettenähtud standarditele. Seni pole olnud koostööd Transpordiametiga, kes täna seab nõuded väikelaevade nõueteks ja dokumentatsiooniks, mis ei tähenda, et see tulevikus muutuda ei võiks.

Kuna Kuressaare Kolledž on teadusasutus, siis on meie juurde oodatud sellised kliendid, kelle projektid panustavad ka teadusesse ehk ootused on sellised, et meie saame läbiviidud katsete kaudu teha teadust ja klient saab teadmised. Viimane eraettevõttega koostööprojekt, mis pole veel lõpuni viidud, on selline laevavööri paigaldatav torn, mille sees on radar, güroskoop ja veel erinevaid asju. Niisuguse torni idee on selles, et see on võimeline võtma laevalt juhtimise üle ja tegema käigukatsed ise ära.

Samuti on meie juurde on oodatud ka kliendid, kellel on näiteks plaanis välja tulla uue paadimudeliga, kuid puudub kindel ettekujutus antud veesõiduki hüdrostaatilistest või siis hüdrodünaamilistest omadustest. Meie suurim klient on Baltic Workboats ja seda sellepärast, et maailmas on kohti, kuhu tööpaati müües peavad olema kaasas basseinikatsetuse raportid. Hinnatase on meil seni alanud viiekohalisest numbrist, mis ei tähenda, et mõne väiksema projekti puhul ei võiks see odavam olla. Üldjuhul oleme odavamad kui teised regioonis paiknevad kohad. Kokkuvõttes on paadiehitusettevõttel kindlasti soodsam asju meiega ajada, kui toota paate, mis ei sõida.

Avalikkusele teadaolevad laevad, mis on valminud või täiendatud koos töös Kuressaare Kolledžiga, on endine Politsei- ja Piirivalveameti laev Raju, mis tänase reformimise käigus on jõudnud Mereväe haldusalasse. Isesõitev laev Nymo, millest on tehtud kaks versiooni. Esimene prototüüp müüdi maha Tartu Ülikoolile ja see hakkab tegema mereseiret. Kolmandaks mainimist väärivaks asjaks on meie enda pritsmeliistude projekt. Pritsmeliistude projekti käigus liimisime mudeli põhjale erinevaid liiste ja vaatasime, kuidas need hakkavad mõjutama laevapõhja märgpindala erinevates kaalu- ja kiirusolekutes.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Kuressaare Kolledži võimalused laevaehitajaid katsetuste ja inseneritööga aidata on üsna suured ja pole leidnud veel piisavalt rakendust. Sellepärast on siin ajakirjas ka käesolev lugu. Kui nüüd keegi tunneb vastupandamatut soovi paadi- ja laevandusmaailmas midagi uut ja huvitavat ära teha, siis enne kui oma mõtetega vee peale mineku asemel rappa minna, tasub igal juhul Kuressaare Kolledžiga oma tegevusplaanid läbi arutada.